Viimati kirjutasin, et tegin Annule mõnusa pehme aseme jne. No see vist oli viga. Loom hakkas arvama, et ongi nüüd siin nii, et saab, mis tahab ja teeb, mis tahab. Püüdis aiast ikka jalga lasta, kui ülevalt oli kõrgemaks teinud, kaevas alt läbi. Täiesti tüütu. Ja siis näiteks ükspäev läksin Pärdile lasteaeda järele, Annuga, nagu ikka ja poolel teel olid mingid niiiii huvitavad jäljed, mis viisid hoopis teise kohta ja mind koer enam üles ei leidnud ja järgmisena kohtusime alles kodus, kui me lasteaiast jõudsime. Vähe sellest, õhtul tegi otsejoones metsa poole vehkat. Kui magamaminekuajaks tagasi pold, otsustasime ta ööseks õue jätta. Hommikul magas õues oma teki peal (loomulikult olen ma ka õues talle aseme teinud.. mitu (pehmet!) aset võib ühel koeral ometigi olla?). Järgmistel päevadel käisin ainult rihma otsas ja magamistuppa ei lasknud. Et äkki toob koera maa peale tagasi. Kas just nende asjade pärast, aga igatahes on ta nüüd olemas olnud ja vehkat pole teinud.

Alles täna leidsin koeralt ka esimese puugi.

Jee! Tundub, et mul on lõpuks ometi õnnestunud teha Annule piisavalt pehme ase, et ta enam salaja voodisse magama ei hiili. Mõnel üksikul korral ehk. No tal omal on muidugi kuudis-puuris ka kahekordse pehmendusega pesa, aga hädasti oli vaja ka magamistoas magada.