Uskumatu, kuidas Annu põeb pärast, kui ta mingit pahandust on teinud. No ta on ikka nii mures, et jube. Lihtsam oleks vist pahandus tegemata jätta. Aga näiteks eile. Tulin koju ja Annu oli õues, nagu ta pidigi olema. Aga kui hoovi peal piimapakke märkasin, oli selge, et ta on vahepeal toas käinud. Kusjuures ta peab tuppa pääsemiseks avama kaks väljapoole käivat, ja üsna raskelt käivat, ust. Kohe meenus mulle ka, et jätsin köögilauale kaks koogitükki. Muidugi neid koogitükke enam polnud. Põrand oli pudi täis ja küpsetuspaberi tükid laiali.

Ei öelnud Annule mitte midagi. Koristasime hoovi ära ja käisin Annuga korra väljas, aga tuppa ta ei tulnud. Kutsusin ja kutsusin, ei tulnud. Kuigi endal söögiaeg. Alles päris hilja tuli. Ja oli niii mureliku näoga, saba jalgevahel. Naljatilk on ta mul. Aga viimasel ajal väga tubli ja üliarmas :)