Võtsin Annu ka täna kaasa, kui Tehvandi hüppemäe vaatetorni tööle läksin, lihtsalt ei tahtnud päris üksi minna. Annuga on hulga mõnusam. Ja siis mul on veel lisaks selline kiiks, et alati kui pean kuhugi midagi ebameeldivat, rasket või lihtsalt tüütut minema tegema, siis võtan Annu kaasa. Ka siis kui ta peab tegelikult lihtsalt autos passima ja päris kaasa ei saa võtta. Siis tavaliselt pärast käin jalutan temaga, nt Tartus linna peal vms.
Praegu on ta mu selja taga end kerra tõmmanud ja magab eriti mõnusasti, sest eile oli pidu ja kuna Kapp oli ka, siis nad mürgeldasid pool ööd ja magamaminek jäi hilja peale. Ta ei viitsi isegi reageerida, kui ma korraks õues käin, korraks tõstab ainult pilgu kui toas tagasi.